Elva vald on tekkinud kuue omavalitsuse ühinemisel ning teinud läbi haldusreformist tulenevad muutused. Üleminekujärgne periood oli ühtaegu nii põnev kui keeruline ning tänaseks võib öelda, et oleme jõudnud perioodi, mil saame tegeleda rohkem strateegilise planeerimise ja juhtimisega.
Valda kuulub kuus ühinenud omavalitsust: Elva linn, Rõngu, Puhja, Rannu, Konguta ja Palupera vald. Vallas on kaheksa munitsipaalkooli, nende hulgas kolm lasteaed-algkooli, kaks huvikooli ja viis lasteaeda. Lisaks on vallas üks erakool, üks eralasteaed ja neli lastehoidu. Alates 1. jaanuarist 2018 loodi Elva Vallavalitsuse struktuuri haridus- ja kultuuriosakond, kuhu kuuluvad lisaks osakonna juhatajale haridus- ja kultuurispetsialist. Varasemalt oli nendes piirkondades haridusruumi omavalitsuse tasandil vähe juhitud ja sisuliselt tegelesid hariduskorraldusega lasteaia- ja koolijuhid.
Lisaks haldusreformile toimusid paralleelselt muudatused ka riigihaldussüsteemis, nimelt lõpetasid tegevuse maavalitsused ning nende ülesanded korraldati ümber teistesse asutustesse, omavalitsustesse, maakondlikesse liitudesse või arenduskeskustesse.
Elva vald alustas arengukava 2019–2025 koostamist kevadel 2018, arengukava kinnitas volikogu sama aasta sügisel. Elva valla haridusvaldkonna probleemina said sõnastatud võrdsete võimaluste loomine elukestvaks õppeks ja õpivõimaluste pakkumine igas vanuses inimestele kogu elukaare jooksul. Eraldi tähelepanu tuleb pöörata hariduslike erivajadustega laste toetamisele ja huvitegevuse võimaluste pakkumisele. Valdkondadeüleseks proovikiviks võib pidada laste ja perede heaolu ühist toetamist, kus on olulised ladus koostöö, tõhus lastekaitsesüsteem ning lapsevanemate nõustamine. Arengukava alaeesmärkidena oleme muuhulgas sõnastanud järgmised punktid:
- igal lapsel on hoiu- või lasteaiakoht kaasaegses ja sõbralikus arengukeskkonnas:
- kodulähedases koolis on loodud huvitav, kaasahaarav ja kaasaegne õpikeskkond;
- loodud on võimalused hariduslike erivajadustega laste õpetamiseks;
- koolides rakendatakse ettevõtlusõpet ning tagatakse karjäärinõustamine;
- Elva Gümnaasiumi kui piirkonnas keskharidust pakkuvat kooli tugevdatakse;
- haridusvaldkond on edukalt koordineeritud ning tõusnud on haridusasutuste kvaliteet;
- huvihariduse ja -tegevuse kaudu on loodud võimalused igas eas inimeste mitmekülgseks arenguks.
Elva vallas väärtustatakse õppijakeskset haridust ja ühised väärtused – avatus, nutikus, säästlikus ja kaasatus – toetavad haridusvaldkonna tegevusi.
Osakonna tegevuskava koostamisel lähtusime esimesel tööaastal eeskätt ette tulnud praktilistest vajadustest. Teisel aastal oleme juba rohkem planeerinud arendavaid tegevusi, näiteks osalemisi projektides, mille tulemusel saab planeerida suuremaid ümberkorraldusi. Näiteks osaleme Haridus- ja Teadusministeeriumi (HTM) ja Eesti Linnade ja Valdade Liidu (ELVL) pilootprojektis „Õpetaja töö- ja palgakorralduse aluste kaasajastamine munitsipaalüldhariduskoolides”, mille tulemusel töötame välja õpetajaametist kui tervikust ja õpetajate kompetentsimudelist lähtuvad töö- ja palgakorralduse põhimõtted kõikides valla üldhariduskoolides hiljemalt septembriks 2020. Samuti teeme koostööd Põltsamaa ja Mustvee vallaga, et välja töötada meie valla vajadustest lähtuv tugispetsialistide teenuse osutamise mudel, mille rakendamist saaks loodetavasti alustada 2020. aastal. Koostöös finantsosakonnaga on analüüsitud haridusasutuste eelarveid, et töötada välja ühtsed haridusasutuste rahastamise alused ja haridustoetuse jagamise mudel.
Õigusaktide ühtlustamine
Esimesed ühtsed õigusaktid loodi seoses ühtse lastaiajärjekorra tekitamise ja vanema osalustasu järkjärgulise ühtlustamisega eri piirkondades. Samuti reguleerisime eraüldhariduskoolide toetamist ning lasteaedade ja koolide vastuvõtukordi. Uuendatud on kõikide haridusasutuste põhimäärused ja valminud on hoolekogude moodustamise kord ja töökord, lisaks huvihariduse ja -tegevuse kavaga seotud toetuste saamise korrad. Oleme kaasatud nõuandjatena allasutuste arengukavade koostamisse ja sisehindamise jälgimisse.
Arno, Spoku ja E-teenuse arendamine
Alates 2019. aasta veebruarist on vallas haridusteenuse haldamiseks kasutusel tarkvarasüsteem Arno, millele on turvalist kanalit pidi juurdepääs lasteaia direktoritel ja lapsevanematel. Tänaseks oleme süsteemi lisanud ka neli lastehoidu. Eesmärk oli luua ühtne lasteaedade järjekorrasüsteem ning ARNO on selleks hea keskkond, mis lihtsustab oluliselt haridusspetsialisti tööd. Lisaks loob see lapsevanemale võimaluse jälgida lapsega seotud infot. Arno pakub hetkel võimalust paigutada lapsed lasteaedesse ja hoidudesse, võtta vastu taotlusi ja neid kinnitada või tagasi lükata. Lähiajal soovime juurde liita huvikoolide ja ringide haldamise ning edaspidi ka õpilaste esimesse klassi paigutamise. Sügisest 2019 oleme avanud toetuste taotlemise ja menetlemise e-teenuse Spoku.
Tutvumine koolidega ja arenguvestlused juhtidega
Haridusasutuste pidajana leiame, et vajame juhte, kelle töö algab oma tegevuse ja vastutuse mõistmisest ning töö korraldamisest. Haridusjuhi kompetentside arendamine tuleb muuta igas asutuses igapäevaseks, loomulikuks ja vajaduspõhiseks praktikaks, mis toetab asutuse arengut. Muutunud õpikäsituse kontekstis vajame selget teadmist nii õpilaste ja õpetajate arengu kohta kui ka juhtide isikliku arengu planeerimisel. Tänaseks oleme uuendanud ja kaasajastanud direktorite ametijuhendeid, võttes arvesse haridusjuhi kompetentsimudelit. Samuti korraldame juba teist aastat ette valmistatud individuaalseid arenguvestlusi juhtidega, mille põhjal oleme andnud tagasisidet nende tööle. Eelküsimustik põhineb asutuse sisehindamisel ja haridusjuhi kompetentsimudelil. Koolielus on oluliseks saanud meeskondade ning koostöövõrgustike juhtimine.
Haridusjuhtide toetamine
Kohaliku omavalitsuse üks olulisemaid rolle on direktorite toetamine, nõustamine ja arendamine. Juba enne osakonna moodustamist korraldati abivallavanema eestvõttel nii kooli- kui lasteaiajuhtide kohtumisi. Regulaarsed kokkusaamised on süsteemselt jätkunud ka edaspidi. Oluliste teemade paremaks avamiseks osalevad kohtumistel sageli eksperdid. Lisaks on Innove rahastatud projektide raames toimunud 2018. aastal kaks väljasõitu teiste piirkondade haridusasutustesse, kus vaatluse all olid kaasava hariduse korralduse head praktikad. Lastaiajuhid külastasid Võsukese, Nõlvaku ja Kohila lasteaeda ning koolijuhid Järveküla Kooli, Rahumäe Põhikooli ja Rocca al Mare Kooli Vodja Individuaalõppekeskust.
Kooli pidajale on olnud oluline ühtlustada juhtimisega seotud tervikpilti direktorite enesearengu toetamise kaudu, et tõsta juhtimiskompetentse ning koolijuhtimise kvaliteeti. Tänases juhtimiskeskkonnas on see oluline eeltingimus muudatuste juhtimiseks ja vajalike tulemuste saavutamiseks. Praegu on haridusjuhtidel kas erinev arusaam või vähene teadlikkus juhtimisülesannetest ja juhi rollist organisatsioonis. Põhjused võivad olla erinevad, näiteks on aastate jooksul juhi tegevus olnud seotud peamiselt majandusliku vastutusega ja vähem on pööratud tähelepanu isiklikule arengule. Meie ühine eesmärk on teadmiste ja oskuste taseme tõstmine haridusjuhi kompetentsimudeli sisust lähtuvalt. Tänaseks on muutunud arusaamised nii organisatsiooni kui enesejuhtimisest ja olulisem on koolis tegeleda organisatsiooni õppimist ja arengut analüüsiva tervikliku juhtimisega.
Arvame, et meie juhtimisalast professionaalsust saab tõsta koos tegutsedes ja õpikogukonda kuuludes. Seepärast oleme 2019. aasta septembris korraldanud kaks õpiüritust, et luua juhtidele võimalused tutvuda erinevate tippjuhtide juhtimispõhimõtetega väljaspool rutiinset keskkonda. Selle tulemusel soovime, et haridusjuht (ka omavalitsuse haridusjuht) oskaks analüüsida asutuse põhiprotsesside seoseid organisatsiooni arengu, väärtuste ja õppimiskultuuriga ning analüüsida oma juhtimispädevust ja selle sobivust erinevates juhtimisolukordades. Juhi ülesanne on luua alused heaks meeskonnatööks ja paigutada oma meeskonna võimed ja kompetentsid nii, et need vastaksid asutuse vajadustele.
Osakonna arendamine
Kõikidel osakonna töötajatel on vastav haridus oma ametikohal töötamiseks, kuid siiski on meie senine tegevus olnud ametialane väljakutse – alustada algusest! Seepärast on üks meie olulisemaid põhimõtteid olnud õppida parimatelt. Oleme oma tegevusaja jooksul külastanud kolleege Tallinna Haridusametis ja Tartu Haridusosakonnas, Pärnu Linnavalitsuses ja Pärnu Ülejõe Koolis, kohtunud Viljandi valla koolijuhtidega ja Saaremaa kolleegidega, olnud Võru Muusikakoolis ja kohtunud Hariduse Edendamise SA Tartu Erakooli TERA juhtidega, saanud rohkelt juhiseid HTMi nõunikelt ja ekspertidelt. Otsekontaktid ja omavaheline kogemuste jagamine on suurepärased tööriistad, et tegutseda mõistlikult ja seaduspäraselt. Ühises ELVLi infoväljas osalemine on meie ajakavas loomulik tegevus. Elva vald on esindatud ka SA Innove haridusjuhtide arenguprogrammis 2019/2020.
Teenistuslik järelevalve
Üks suuremaid muudatusi on ümberkorraldused haridusasutuste järelevalves, milles sai oluliseks kooli ja lasteaia pidaja roll ning vastutus järelevalve korraldamise eest. Tänaseks oleme korraldanud kaks teenistuslikku järelevalvet: ühe koolieelses lasteasutuses ja teise koolis. Lasteaia puhul oli tegemist hoolekogu avaldusega, mille avaldati rahulolematust direktori juhtimistegevusega; väideti, et koostöövalmidus lasteaia hoolekoguga on vähene ja erivajadustega lastele sobilike arengutingimuste loomisele ei pöörata piisavalt tähelepanu. Esmased juhtnöörid, juhendi ja soovitused järelevalve korraldamiseks saime ministeeriumist. Teenistuslikus järelevalves vesteldi lasteaia direktori, hoolekogu ja personaliga. Tegime personali hulgas anonüümse rahuloluküsitluse, sama tegi hoolekogu lastevanemate hulgas. Tulemused esitati õiendis ja tööandja ei pidanud võimalikuks direktoriga töölepingut jätkata.
Teenistusliku järelevalve algatamisel koolis oli kooli pidaja eesmärk hinnata, kuidas toimub kooli juhtimine personali valdkonnas ning õpilaste toetamine. Jällegi tehti anonüümne rahuloluküsitlus personali hulgas, toimusid vestlused õpilasesindusega, hoolekogu ja koolitöötajatega, lisaks dokumentide analüüs. Õiendis esitati rida ettepanekuid ja ettekirjutusi tegevuste parandamiseks. Muu hulgas otsustati kaasata ekspert eriklasside töö korraldamisel, milles osales ka kooli pidaja esindaja.
Tegevusperioodi jooksul oleme korraldanud ka kolm sõltumatut rahuloluküsitlust lasteaias, põhikoolis ja lasteaed-algkoolis. Kahe juhtumi puhul pöördusid osakonna poole kohalike piirkonnakogude esindajad, ühel juhul hoolekogu. Rahuloluküsitluste tulemuste põhjal saime kavandada edasised tegevused – lasteaiarühmade ümberkorraldamise ja liitmise suurema lasteaiaga, kooli puhul vaimse turvalisuse suurendamise koolikeskkonnas ja vajalike meetmete rakendamise, lasteaed-algkoolis hetkeolukorra hindamise ja arutelud kooli tuleviku teemal. Kokkuvõtvalt võib öelda, et iga järelevalve või seire on olnud oluline ja tõenduspõhine tegevus otsuste langetamiseks.
Lisaks sellele, et kooli pidaja korraldab konkursse uute koolijuhtide värbamiseks, on heaks praktikaks kujunenud kaasata pidajat haridusasutustes olulistele töövestlustele, kus valitakse koolile nt uut õppejuhti.
Omavalitsusel on väga tähtis roll valla tublide tegijate märkamisel ning oleme loonud haridusvaldkonna tunnustusavalduste statuudi neljateistkümne nominatsiooniga. Tunnustatakse nii õpetajaid kui õpilasi ning otsitakse hariduse tegu ja hariduse sõpru.
Koostöö
Peame oluliseks luua seoseid hariduse ja teiste valdkondade vahel ning pidada dialoogi erinevate koostööpartneritega. Hoolekogudega hea koostöö loomiseks korraldasime esimese ühise aruteluõhtu veebruaris 2019 koos nõustaja Martin Tiidelepaga, et tutvustada hoolekogu võimalusi oma asutuse toetaja ja kaasarääkijana, millega jätkame sügisel. Esimene valla õpetajatele mõeldud inspiratsioonipäev „Õpetaja – tuleviku tegijate kujundaja” toimus tänavu ja lõimis ettekandjate kaudu mitmeid valdkondi. Koostöös SA Elva Laste- ja Perekeskusega on toimunud kahel korral sotsiaal- ja haridusvaldkondi siduvad üle-eestilised konverentsid „Teekond abivajava lapseni“ ja „Enam tehakse nõuga kui jõuga“.
Tihe koostöö toimub sotsiaalvaldkonnaga, kus ühised teemad on erivajadusega õppijad ja tugiteenuste korraldamine. Koos lastekaitsespetsialistidega on korraldatud visioonipäevi laste ja perede heaolu toetamiseks. Kahel korral oleme kokku kutsunud valla tugispetsialistid, et aidata luua ühist kolleegidevahelist õpiringi. Elva valla ettevõtjate messil Elva Elamusfestivalil korraldasid huvitegevuse ja -hariduse esindajad põnevaid töötube. Raamatukogude juhtimise kaudu oleme püüdnud suunata koole enam koostööle raamatukogudega. Regulaarselt kohtume koolide huvijuhtide ja noortekeskuse töötajatega.
Kokkuvõtvalt võib öelda, et kohaliku omavalitsuse vastutus haridusvaldkonna korraldamisel ja hariduse hea kvaliteedi tagamisel on väga suur ning on oluline, et omavalitsustel oleks kompetentsed spetsialistid, kes selle teemaga igapäevaselt tegelevad. Elva vallal seisavad ees mitmed proovikivid nagu koolivõrgu analüüs, tulevikuvisiooni koostamine ja kaasava hariduse rakendamisega seonduv. Tulevikus keskendume kindlasti koolijuhtide ja koolijuhtimise kvaliteedile ning kaasaaegse koolikultuuri kujundamisele. Oleme senises töös juhindunud juhtimisnõustaja Max Landsbergi soovitusest haarata võimalusest, mitte ebakindlustundest, mis on noorele organisatsioonile igati sobilik nõuanne.
Marika Saar, Elva abivallavanem
Mare Tamm, Elva valla haridus- ja kultuuriosakonna juhataja
Artikkel ilmus Haridus- ja Teadusministeeriumi aastaraamatus “Ülevaade haridussüsteemi välishindamisest 2018/2019. õppeaastal”
