Sain täna võimaluse rääkida Elva vallast ja omavalitsuste koostööst konverentsil „Üksi saab kiiremini, ühiselt saab kaugemale“
Panen kirja mõned mõtted, mida õnnestus jagada (või siis mõned boonusmõtted, mida ei jõudnud jagada):
- Ma olen veendunud, et haldusreform oli hädavajalik ning see on andnud väga suure arengutõuke, et pakkuda kvaliteetsemaid avalikke teenuseid. Usun, et omavalitsustel pööraselt kiire aeg hakkab mööda saama ning rohkem jääb aega, et mõelda strateegilisemalt ka koostöö peale. Miks mitte arutada üheskoos sellistel olulistel teemadel nagu kliima ja keskkonnahoid, ettevõtluskeskkonna arendamine jt
- Mulle meeldib, et Tartumaal on viimasel ajal tuua väga palju konkreetseid koostöönäiteid, mis annab lootust, et selle hea kogemuse pealt on võimalik minna veel edasi. Julgen öelda, et sajandi koostööprojektiks saab Euroopa kultuuripealinn Tartu 2024, oleme astumas samme ühise tulevikukooli rajamiseks erivajadustega lastele, kohe oleme pakkumas sotsiaaltranspordi teenust läbi Tartumaa ühistranspordikeskuse, hea koostöö on turismivaldkonnas ning Tartumaa kultuuristrateegia on kindlasti eeskujuks.
- Ma ei usu, et kohustuslik koostöö on võimalik- küll, aga peaks riik looma rohkem tõukekohti, et seda koostööd soodustada ja algatada. Näiteks võiks olla eelisrahastatud just koostööprojektid ning võimalus võiks olla koostöö koordineerimise rahastamiseks (loomulikult tuleb enne omavalitsustega arutada, millised projektid ja kuidas täpselt).
- Ma arvan, et me peame rohkem tegeleme koostööle inspireerimisega- tuua esile rohkem eeskujusid ja häid koostööpraktika näiteid.
- Koostöös peab tundma, et on usaldus ja võrdne partnerlus- seda nii omavalitsuste vahel kui riik ja omavalitsused koostöös.
- Koostöös loevad väga palju isiklikud suhted ja ühiste väärtuste jagamine- omavahelised arutelud ja kooskirjutamised võiksid toimida ka mitteformaalselt. Näiteks meie kirjutasime koos Põltsamaaga kaasamise head tava- sest mitu pead on ikka mitu pead.
- Erinevaid arenguprogramme ja pilootprojekte planeerides peaks sinna sisse kirjutama teadlikult omavahelise koostöö- tihti me justkui oleme koos, aga siiski igaüks toimetab omaette.
- Ei ole võimalik öelda, kui suur % omavalitsuste eelarvest peaks minema koostööks, kuid selge on see, et selleks peab ressurssi planeerima, kõik sõltub eesmärgist ja konkreetsest kasust. Usun, et nii üleriigiline kui maakondlikud liidud peaksid välja töötama väga konkreetse väärtuspakkumise, et omavalitsused saaksid kaaluda rahastuse suurendamist.
- Eesti Linnade ja Valdade Liit- jah esindab liikmeid ja kaitseb nende huvisid. Kuid siit peaks astuma sammu edasi sisulisemaks koostööks. Kui riik juba täna teeb ettepanekuid, mida omavahelistes läbirääkimistes omavalitsus peaks valdkonnas omaltpoolt rohkem tegema (SOM), siis see, kuidas me seda koostöös saavutame ja milliseid samme astume jääb justkui tegemata. Kui me näeme, et on valdkondi, mis vajaks suuremat väärtustamist ja tähelepanu, siis me võiks ise võtta kamba kokku ja mõelda, et mida me saaks ise ära teha olenemata riigist. Head omavalitsusjuhid! See, millise näoga on üleriigiline liit sõltub meie endi ehk liikmete panusest ja nägemusest.
- Mulle meeldiks, kui ELVL juurde tekiks innovatsioonimeeskond, kes mõtleks tulevikulahendustele, et meil oleks jätkuvalt inspiratsiooni ja eestvedamist.
