Elvas on läbi aegade elanud ja suvitanud aukartustäratav hulk haritlasi ning kultuuritegelasi – teadlasi, kirjanikke, kunstnikke, heliloojaid, muusikuid jne.
Kindlasti on selle üheks põhjuseks Tartu lähedus, kuid teisalt Elva linna õhkkond ja loodus, väidetavalt ka suusarajad. Poole aasta jooksul on Elva Linnavalitsus koostöös Tartu Ülikooli, Eesti Kirjanike Liidu ja Eesti Kirjanduse Seltsi inimestega korraldanud kaks konverentsi, mis on pühendatud tõelistele vanameistritele, Elva aukodanikele- juunis Ain Kaalepile ja 8. jaanuaril Karl Murule.
Karl Muru on eesti kirjandusteadlane- ja kriitik, Tartu Ülikooli eesti kirjanduse emeriitprofessor, Elva linna aukodanik. Karl Muru on peamiselt tegelenud erinevate luulekogumite koostamise ja kirjandusteoste arvustamisega. Karl Muru südamedaam Eesti luules on Betti Alver, kelle loominguga on ta tegelenud süvitsi.
Konverentsil rääkis Karl Murust ja tema elutööst näiteks Rein Veidemann, Peeter Olesk, Arne Merilai jpt. Peab tunnistama, et sellel konverentsil oli äratundmist ka mulle, kes ma igapäevaselt ei puutu kokku kirjanduse, luule ja lüürika maailmaga. Nimelt on Karl Muru üks Eesti kirjanduse õpiku autoritest X klassile, mille järgi ka mina koolis õppinud olen.
Tiit Ustav rääkis konverentsil sellest, kuidas Karl Muru koos abikaasaga tulid Elvasse õpetajaks. Muru on üks Elva keskkooli eesti keele ja kirjanduse süvaõppe suuna algatajatest. Tema eestvedamisel anti välja Elva kooli esimene almanahh „Esimesed vaod“. Tänu Karl Murule kujunes Elva koolist Tartu Ülikooli õppebaas, kuna ta suunas tudengeid Elvasse praktikale, viies siin läbi ka näidistunde.
Heli Zink oma sõnavõtus ütles, et Karl Muru on lisanud meie linnale auväärsust. Karl Muru ise ütles oma sõnavõtus, et ta sai tänasel päeval teada enda kohta palju uut.
Aukodanikud on tükike linna ajaloost ja olemusest.