Rubriik Uncategorized

Neljapäeval, 3. jaanuaril toimus juba teine Elva valla  laste ja perede heaolu visioonipäeva, kus keskenduti ennetusele ja koostööle. Arutelul osales ligi 70 valdkonna spetsialisti koolidest, lasteaedadest, haridus- ja sotsiaalosakonnast, noortekeskustest, Rajaleidjast, Sotsiaalkindlustusametist.  

Eestis on kooliharidus tasuta, kuid erinevad õppekäigud peavad siiski kinni maksma lapsevanemad, kelle võimalused on paraku erinevad. Igas klassis võib olla lapsi, kelle vanematele on 15-eurone teatripilet väljaminek, mis lööb pere eelarvesse augu.

Tõeliselt inspireeriv oli kuulata täna Marju Lauristini, kes rääkis hariduse tulevikuvisioonist. Olin kaasatud Haridus- ja Teadusministeeriumi mõttetalgutele „Sisehindamisest järelevalveni.Kas midagi on pildil puudu või hoopis üle?“. Arutelu laudkondades oli huvitav,kuid vau-efekti tekitas Marju ettekanne.

Sõnapaar “avatud valitsemine” tekitab tihtilugu tunde, et tegemist on millegi umbmäärase ja ebarealistlikuga, deklaratsioon, mida armastatakse enne valimisi rõhutada ja võimule saades see unustatakse.

Raamatukogude roll on ajas muutunud mitmekülgsemaks ning järjest enam räägitakse raamatukogust kui kogukonnakeskusest, kus saab peale raamatute laenamise ja ajalehtede-ajakirjade lugemise teha palju muudki.

Pidasin Elva valla 1. sünnipäeval peokõne!

Üks haldusreformi eesmärke ja ootusi on omavalitsuste suurem võimekus pakkuda kvaliteetseid avalikke teenuseid, millest väga suure ja olulise osa moodustab kahtlemata just sotsiaalvaldkond. Nii ka Elva vallas.

Maailm muutub kiiresti ja mõneski valdkonnas ennustamatult. Eesti suhteliselt konservatiivne koolisüsteem peab seetõttu muutuma paindlikumaks ja avatumaks, millele aitaksid kaasa nii koolijuhtide tähtajalised töölepingud kui näiteks nn õpetajavahetus. Mida varem suudame pakkuda tagasisidel põhinevat ja laste teadmisi arvesse võtvat õpet,…

Tartumaa rahvastikuprognoos 2040. aastaks on positiivne, oleme Harjumaa järel ainus maakond, mis on kasvava rahvaarvuga, kuid üldpilt on nukker. Mida teha, et inimesed tahaksid elada väljaspool pealinna? Mida teha, et elu oleks võimalik ka väikelinnades ja maal?

Uutes omavalitsustes on päevavalgele tulnud üllatavaid otsuseid ja olukordi, mis on tekkinud just väikestes kogukondades tihedate omavaheliste suhete või vähese kompetentsuse tõttu. Kui ühinemise eel räägiti, et üks haldusreformi ohtusid on see, et tulevikus ei ulata omavalitsuse juhil enam nööbist…