Eestit on tabanud sissekirjutuskampaaniate laine. Kui varasemalt olid kampaaniad pigem erandlikud, siis praegu levivad need massiliselt. Paljud kohalikud omavalitsused meelitavad inimesi end valla või linna elanikuks registreerima. Nii raha, kütuse, auto kui kinkekaartidega.
Leian, et teavituskampaaniad on väga teretulnud, kuid miks see laine on just nüüd haripunkti jõudnud? Peamiseks põhjuseks on muidugi haldusreform.
Kuidas nii? Esiteks võib kampaaniat korraldada mõni vald, kellel jääb parasjagu elanikke puudu, et üldse vältida haldusreformi. Teiseks on omavalitsusi, kus peale 2-3 valla ühinemist ikkagi ei tule 5000 elanikku täis, mis haldusreformi seaduse täitmiseks ja ühinemistoetuse saamiseks vajalik. Kolmandaks on oluline iga elanik nendele omavalitsustele, kelle ühinemistoetus jääb 300-800 tuhande euro vahele. Nimelt maksab riik iga elaniku eest 100 eurot ühinemistoetust. Ja seal on ju oluline vahe, kas toetust saada 600 tuhat või 606 tuhat.
Kuid haldusreform on lihtsalt lisatõuge, mis on pannud tegutsema ka neid omavalitsusi, kes varem pole teavituskampaaniad oluliseks pidanud. Elva linn viis läbi väga edukalt sissekirjutuskampaania juba eelmisel aastal, mis tõi linna juurde 60 elanikku ning linna kampaania pälvis Facebooki kampaania kategoorias Digitegu 2016 auhinna. Miks Elva linna selle kampaania korraldas?
Sellepärast, et omavalitsuse jaoks on iga inimene oluline. Teatavasti sõltub see kui suur on kohaliku omavalitsuse rahakott just registreeritud elanike arvust. Ehk sellest paraku ei piisa kui sa lihtsalt elad oma koduvallas või –linnas, aga ametlik sissekirjutus on mine-tea-kus. Selleks võib olla erinevaid põhjusi, miks olla registreeritud omavalitsusse, kus sa tegelikult ei ela. Peamiselt on nendeks põhjusteks tasuta ühistransport, oluliselt kõrgem sünnitoetus, lasteaia- või koolikoht, eluasemealuse maamaksu soodustus või mõni muu hüve, näiteks odavam praamisõit.
Väga tähtis on see, kus omavalitsuses on sinu elukoht just 1.jaanuari seisuga. Siis lüüakse pead lukku ning selle arvu järgi toimub kogu aasta eelarve tulude poole arvestamine. Aga linna või valla arendamiseks ning erinevate avalike teenuste pakkumiseks on oluline iga euro. Sellest sõltub kui palju saab maksta palka lasteaia- või huvikooliõpetajatele, kui palju investeerida teedesse või uutesse arendustesse, kui palju aidata abivajajaid jne. Realistlik elanike arv aitab ka teenuste mahtu paremini planeerida – palju peaks looma juurde lasteaiakohti või avama koolis paralleelklasse. Mulle tundub, et tihtilugu ei taju inimesed nii otseselt seoseid oma ametliku elukoha ja avalike teenuste vahel. Sellest ongi vaja inimesi teavitada.
Nõo, Elva ja Värska on omavalitsused, mille hea käekäik läheb mulle kõige enam korda. Ning sel aastal on kõik kolm alustanud kampaaniatega.
Nõo vald on otsustanud inimestele raha jagada. Ehk kampaania käigus elanikuks registreerunud saavad kõik 100 eurot toetust. Mina sellist „äraostmist“ ei poolda ning leian, et me ei peaks maksma avalikku raha inimestele liigutuse eest, mida nad võiksid ja peaksid nagunii tegema. Samas on Nõo kampaania eriline seetõttu, et ära ei ole unustatud ka tänaseid elanikke, kelle vahel loositakse välja 5 x 300 eurot. Tore on ka see, et kohalik juustutootja on tulnud kampaaniaga kaasa ning loosib registreerunute vahel välja juustu.
Elva on läinud loosimise teed, nimel kõigi elanikuks registreerunute vahel loositakse välja 1000 eurot. Loosimine aitab muuta teavituskampaania atraktiivsemaks, kuid samas ei tekita „äraostmise“ tunnet. Elva kampaanias kasutatakse juba teist aastat lauset, Elva- armastus kogu eluks!, mis on minu arvates tõeliselt armas ja mõjuv.
Tundub, et Värska vald on võtnud oma kampaaniaks parima osa nii Elvalt kui Nõolt. Nimelt loositakse välja üks 500eurone Bauhofi kinkekaart nende vahel, kes on sisse registreerinud end elanikuks 2016. aastal ning samas suuruses kinkekaart nende vahel, kes on olnud Värska elanik juba varasemalt. Lisaks läheb loosimisse viis kinkekotti.
Kampaaniate tuhinas ei tohiks omavalitsused ära unustada, et lisaks loodetavale tulule elaniku pealt toob iga elanik kaasa ka kulude poole. Näiteks peab omavalitsus tasuma laste hariduskulud, tagama abivajajatele erinevaid vajalikke sotsiaaltoetusi ja –teenuseid.
Loodan, et kõigi kolme omavalitsuse kampaaniad on edukad ning eelkõige registreerivad end elanikuks need, kes reaalselt nendes omavalitsustes ka täna elavad. Oluline on, et otsused, mida tehakse ühekordse hüve nimel ei saaks hiljem takistuseks avalike teenuste saamisel. Kuuldavasti on tohutu populaarne Paide linna kampaania kuna 100 euro väärtuses autokütust tundub inimesele ikka tõelise lotovõiduna.