EASi KOV juhtide arenguprogrammi aprillikuu moodul toimus Taanis. Taani troonib maailma kõige õnnelikumate riikide edetabeli eesotsas*. Huvitav, kas see tuleneb sellest, et pool Kopenhaageni linna elanikest käib tööle jalgrattaga või sellest, et nende ökoloogilised võileivad täidavad kõhtu paremini kui meie kartul ja kaste või siis tuleneb see hoopis sellest, et nad maksavad oma sissetulekutest 50-75% riigile maksudeks.
Esimene külastus viis meid Taani Kohalike Omavalituste esindusse (KL). Külastustel saime ülevaate Taani omavalitsuste süsteemist, viimastest reformidest ning sellest, kuidas KL töötab (muideks, seal töötab ligi 380 inimest). Omavalitsuste omavahelisest koostööst on Taanist küll palju õppida. Taanis on üks liit, mis koondab kõiki omavalitsusi. Eestis on täna hetkel veel kaks üleriigilist liitu ning mõningad omavalitsused keelduvad üleüldse liitu astumast. Seega ei ole midagi imestada, et riigi ja kohalike omavalitsuste vahelised iga-aastased läbirääkimised on pigem formaalsed ning mingeid erilisi läbimurdeid saavutatud ei ole. Loodame, et peale haldusreformi saab Eestis olema üks liit ning siis soovitaks nendel juhtidel küll Taani sõita õppima. Taani puhul jäi kõlama see, et oluline on leida igas asjas konsensus ning see ei ole kindlasti lihtne ülesanne. Lisaks sellele, et KL peab läbirääkimisi riigiga (block grants) pakub ta erinevaid konsulteerimisteenuseid ka omavalitsustele. Pool KL eelarvest tuleb liikmemaksudest ning teine pool moodustab teenustest, mida liit omavalitsustele pakub. KL kannab ka erinevate omavalitsuste töötajate ametiühingu rolli.
Huvitav on taanlaste traditsiooniline poliitiline festival Bornholmis, kus kohtuvad riigi, kohaliku tasandi poliitikud, erinevate huvigruppide esindajad ja ajakirjanikud.
Vaade KL hoone katuselt Kopenhaagenile.
Teine külastus Kopenhaageni linnavalitsusse keskendus sellele, kuidas muuta teenused kodanikukesksemaks. Tutvusime kohaliku teenuskeskusega, mille üks oluline osa oli kõnekeskus. Kopenhaagen linnavalitsuses on hilja aegu kinni pandud kaks teenuskeskust ning raamatukogud on võtnud üle teenuskeskuste rolli (7). Eestiga peamine erinevus seisnes selles, et nende kohalike omavalitsuste ülesanne on väljastada näiteks passe, juhilubasid ja ID-numbrit ning seega on teenuskeskuste roll suurem kui Eestis. Taanlased on väga põhjalikult analüüsinud seda, kuidas muuta inimesele teenus võimalikult vähese aja- ja rahakuluga kättesaadavamaks. Välja oli arvutatud ka see, kui palju maksab telefoni, internetipõhine või personaalne kontakt. Julgen arvata, et täna ei tegele Eestis kuigi paljud omavalitsused teadlikult sellega, et luua süsteeme, pakuksid elanikele kiiremat ja paremat teenust, mis tagatipuks võimaldaksid tippspetsialistidel keskenduda olulisele ning hoida sellega ressurssi kokku. Olulisel kohal on igasugu e-teenuste arendused, kuid rohkem tähelepanu võiks pöörata telefoni teel teenindamisele. Tihtilugu juhtub nii, et kõne võtab vastu inimene, kes oskab heal juhul edasi soovitada õiget telefoninumbrit, kuid võibolla saaks töötajate koolitamise ja juhendamisega oluliselt elanike teenindamist parandada juba esimese telefonikõne korral. Taanlased katsetavad ka robotit kui klienditeenindajat.
Kolmanda külastuse eesmärk oli tutvuda Taani ühe moodsaima gümnaasiumiga (Ørestad Gymnasium), mis on korduvalt valitud maailma uuenduslikemate koolide sekka selle IT- ja ruumilahenduste poolest. Koolimaja arhitektid olid lähtunud õpilaste vajadusest ja uuest õpikäsitlusest. Klassikalisi klassiruume oli vähe ning oluline osa on hubase õpikeskkonna loomisel.
Peale seda jätkus sõit hotelli bussiga, milles oli eestlaste rõõmuks Wifi ning laudadel ägedad laualambid. Ööbisime Zleep Hotel Kalundborgis, kus toimus ka õhtusöök.
Teise päeva esimene külastus viis meid Kalundborgi omavalitsusse (49000 elanikku), kus on fookus seatud ettevõtjatega koostööle. Neil on selleks ka eraldi osakond, kus töötab 17 inimest. Kalundborgi omavalitsus tekkis viie omavalitsuste ühinemisel ning nende nad rõhutasid seda, kui oluline on ühtse identiteedi tekitamine ning erinevuste tasakaalustamine. Edukuse võti seisneb selles, et poliitikutel peab olema tahe ning ühine eesmärk. Kalundborg on sadama- ja tööstuslinn, kus paikneb ligi 20 000 töökohta. Omavalitsuse jaoks on väga oluline, et kogu piirkond areneks ning nad lähtuvad suhtlemisel ettevõtjatega sellest, kuidas nemad saavad ettevõtteid aidata. Kalundborgis on loodud ettevõtjate liit, Kalunddborg Symbiosis, mille eesmärk on teha üksteisele kasulikku koostööd erinevate ettevõtete vahel. Näiteks see, mis ühe ettevõtte jaoks on tülikas tootmisjääk võib olla kõrval paikneva ettevõtte jaoks oluline tooraine. See on teema, millega nii omavalitsus kui ettevõtted tegelevad väga põhjalikult ning püüavad pidevalt juurde saada uusi ettevõtteid oma piirkonda. Sest iga koostööprojekt loob võimaluse innovatsiooniks. Ülioluline on keskkonnahoid selle kõige juures.
Taanlaste soovitus meile oli see, et me alustaksime väikestest koostööprojektidest ettevõtjatega, et sellest koostööst sündinud positiivsed eduelamused sillutaksid teed uutele suurtele projektidele.
Kuna piirkonnas on palju töökohti ning paljud käivad tööle väljastpoolt omavalitsust, siis on Kalundborgi omavalitsuse jaoks oluline meelitada inimesi piirkonda elama ning nad tegelevad sellega teadlikult. Nende omavalitsuses töötab Settelment Team, kelle ülesanne on piirkonna turundamine ning uute elanike sisse elamine. Näiteks toimub uutele elanikele giidiga bussituur, et tutvustada piirkonna loodust ning võimalusi, mida vabal ajal teha. Neil ilmub inglisekeelne infokiri (inernational newsletter), kuna paljud elanikud piirkonda saabuvad erinevatest maailma riikidest.
Teine külastus viis meid Kalundborgi veekäitlusjaama, mille kõige huvitamaks osaks minu jaoks oli ettevõtte juhtimissüsteem. Neil on üks ettevõte, mis kuulub 100% omavalitsusele- Kalundborg Utility Holding LT, mille alla kuulub omakorda 6 ettevõtet. Kõik töötajad töötavad nendest ühes, kuid kulude täpsemaks kalkuleerimiseks peab iga töötaja kirja panema, kui palju tunde ta mingi ettevõtte jaoks seal grupis täpsemalt töötas. Ettevõtet tutvustas väga värvikas tegelane, kelles on kaotsi läinud tõeline näitleja ning seega oli huvitav kuulata isegi veepuhastamisest. Tehti ka minituur veekäitlusjaamas.
Kolmanda külastuse kokkuvõtteks võib taaskord öelda, et kogu arengu võti seisneb eestvedajatest. Külastasime Skandinaaviamaade suurimat veiniistandust Røsnæs piirkonnas, kus peale istandusega tutvumist degusteerisime veine ning rääkisime sellest, kuidas ühinemisjärgselt oli valida, kas leppida piirkonna vaikse hääbumisega või kaasata kogukond ning tuua piirkonda uut hingamist. Piirkonna eestvedajatel tekkis soov paremini presenteerida kohalikku loodust luues piirkonda maamärke, ehitati kogukonna maja kohalikku sadamasse (activity house) ning külastuskeskus. Kohaliku omavalitsuse juhid ütlesid kohalikele, et nad saavad 3 miljonit krooni, kuid nad leiavad ise puuduoleva 14,5 miljonit krooni projekti elluviimiseks. Tõenäoliselt ei arvanud kohalik linnapea, et nad seda suudavad, kuid ta õnneks eksis. Eesmärgi saavutamiseks on eelkõige vaja tugevat tahet ning põhjalikku ettevalmistust. Røsnæs piirkond on kindlasti eeskujuks paljudele, lisaks on suurenenud piirkonna turistide arv, mis omakorda elavdab kohalikku majandust. Üllatav oli ka see, et Taanis on väga suur roll vabatahtlikel. Näiteks tuletorni hoitakse turistidele avatuna n-ö kamba peale , vabatahtlikult!
Peale inspireerivat ettekannet kohaturundusest ja maapiirkonna vastutustundlikust arendamisest külastasime tuletorni ja Maritime kogukonna maja kohalikus sadamas.
Kolmandad päeval külastasime Lejre omavalitsust (27000 elanikku), kus keskenduti omavalitsuste ühinemiskogemusele ning kohaliku kogukonna kaasamisele. Lejre omavalitsus moodustus kolme omavalitsuse ühinemise tagajärjel 2007. aastal. Lisaks piiride muutmisele sai Taani omavalitsused juurde ka ülesandeid. Lejre kogemusest tulenevalt võib öelda, et vaid kaks ülesannet oli omavalitsustes, mida tehti sarnaselt, ülejäänud oli kõik omavalitsustes erinev. Võtmeküsimus seisnebki selles, kuidas hakata uut organisatsiooni üles ehitama ja identiteeti kujundama. Tihtilugu on kiusatus valida uus tee, kuid see ei pruugi alati õige olla. Võibolla on mõistlik rakendada mõne ühinenud omavalitsuse kogemust. Uus organisatsioon peab saama toimima nii kiiresti kui võimalik. Üheks raskuseks on see, et tihtilugu tahavad töötajad teha „nii nagu alati“, kuid paraku see ei vii edasi. Üldiselt on ühinemisjärgne periood väga stressirohke ning tihtilugu on inimeste jaoks ülesanded ülejõu käivad. Loomulikult on väga oluline pöörata tähelepanu eelarvestamisele ja eelarve eesmärkidele, kogukonna kaasamisele ja kommunikatsioonile. Oluline on vaadata omavalitsust tervikuna, mitte ainult oma osakonna või vastutusala lõikes.
Lejre omavalitsus keskendus eelnevatel aastatel sellele, et selgitada välja, mida elanikud soovivad. Millised on omavalitsuse ülesanded? Mida kogukond väärtustab? Mis on kogukond? Miks me siin elame? Omavalitsus suhtles 1000 inimesega, et leida nendele küsimustele vastuseid. Oluline on muuta mõtteviisi, et omavalitsus ei tee ainult seadusi, mis keelavad ja käsevad vaid omavalitsus on olemas selleks, et inimesi aidata. Üheks omavalitsuse eesmärgiks on bürokraatia vähendamine. Järgmisteks väljakutseks on kindlasti see, kuidas kogukonnaga koostöös tehtud strateegiat praktikas rakendada.
Lejre inimestest 70% töötavad väljaspool omavalitsust, peamiselt Kopenhaagenis. Inimestele meeldib siin elada ja mujal tööl käia. Eesmärk on luua rohkem kohti, kus inimesed saaksid koos luua ja jagada. Omavalitsuse jaoks seisneb väljakutse selles, kuidas ajalugu presenteerida nii, et ei oldaks kui üks suur muuseum. Oluline on ka see, et inimesed tunnetaksid, et ka nemad saavad midagi kogukonna heaks ära teha. Kui meil on ühine eesmärk, siis me saame kõik küsida, mida meie teha saame. We create the City together!
Lejre kogukonnaga suhtlemise protsess on kindlasti rakendamist väärt näiteks kohaliku omavalitsuse arengukava koostamisel.
Õppereis pakkus inspiratsiooni ning mõtteainet tulevikuks. Küsimus jäi ikkagi üles mis on Taani riigi õnnelikkuse saladus.
*2016. aastal lausa esikohal ning sel aastal teisel kohal. Edetabeli koostamisel on arvesse võetud järgmisi aspekte: kodanike keskmine sissetulek, sotsiaaltoetuste hulk ning kättesaadavus, tervishoiu tase ning kättesaadavus, sotsiaalne vabadus ning korruptsiooni puudumine. Eesti oli selles tabelis alles 66. kohal!