Üks haldusreformi eesmärke ja ootusi on omavalitsuste suurem võimekus pakkuda kvaliteetseid avalikke teenuseid, millest väga suure ja olulise osa moodustab kahtlemata just sotsiaalvaldkond. Nii ka Elva vallas.
Elva vald moodustati kuue omavalitsuse vabatahtliku ühinemise tulemusena, see koondab 14 612 elanikku ja hõlmab julgelt üle poole Hiiumaa pindala suurust (732 m2) territooriumi. Haldusreformi tulemustest on vara teha põhjapanevaid järeldusi, kuid sellegipoolest on huvitav ja õpetlik vaadata tagasi, mis on toimunud möödunud kuudel Elva valla sotsiaaltöös.
Valdade ühinemisläbirääkimiste tarbeks moodustati eraldi sotsiaalvaldkonna töörühm, kelle juhtimisel viidi läbi põhjalik uurimistöö ning lepiti kokku mõned olulised põhimõtted, millele pärast ühinemist toetuda. Seniste omavalitsuste pakutavad toetused ja teenused olid väga erinevad, mistõttu tuli välja töötada kõigile sobiv ühtne süsteem.
Ühtlane toetussüsteem
Ühiselt leiti, et kõiki toetusi uues vallas säilitada ei ole mõistlik ning paraku kadusid mõned senistes valdades kehtinud toetused, näiteks sünnipäevatoetus, koolilõputoetus, jõulupakitoetus, küttepuude toetus. Uues Elva vallas kehtivad sissetulekust sõltumatud toetused, nagu sünnitoetus, ranitsatoetus ja matusetoetus ning sissetulekust sõltuvad toetused, näiteks tervisetoetused, toetused lastega peredele, lapse toiduraha katmise toetus ning muude erakorraliste kulutuste hüvitamise toetus. Lisaks erivajadusest tulenevad toetused, nagu hooldajatoetus täisealise puudega isiku hooldajale ja hooldajatoetus puudega lapse hooldajale. Üldine põhimõte sotsiaaltoetuste ja -teenuste määramisel on paindlikkus ning lähtumine konkreetsest juhtumist ja abivajajast. Leidsime, et liialt detailsete toetuste liikide ja paika pandud määradega süsteem oleks liiga jäik ning võib liigsete piiride tõttu takistada juhtumi parimal viisil lahendamist.
Elva vallavalitsuse eesmärk on pöörata rohkem tähelepanu pigem erinevatele sotsiaalteenustele kui -toetustele. Sotsiaalosakonna üks esimesi suuri eesmärke oli võimalikult kiiresti välja töötada ja vastu võtta sotsiaalhoolekandelise abi andmise kord, et 2018. aastast oleks toetuste ja teenuste taotlemine ja eraldamine kogu vallas ühtsetel alustel ja määradega. Selle eesmärgi saavutamine tähendas pikki päevi ja tunde kestnud ühistööd, kuid tulemus oli seda pingutust väärt.
Uues vallas toimub sotsiaalnõustamine ning toetuste ja teenuste osutamine teenuskeskustes, mis asuvad kõigis endistes vallamajades, seega muudatused ei ole abivajajale nii ulatuslikud. Sotsiaaltöötajatel on kokkulepitud summa piires õigus ise otsuseid langetada ning otsustamine on endiselt kiire ja sujuv. Mõnedele on see harjumatu, aga oleme ka sotsiaalteenustele kehtestanud hinnakirja ning igaüks päris kõiki teenuseid tasuta ei saa, küll saab taotleda hinnakirjajärgsest tasust soodustust või vabastust. Igale abivajajale ja juhtumile lähenetakse individuaalselt ning ükski teenus rahapuuduse tõttu osutamata ei jää.
Suurem meeskond
Kui endistes omavalitsustes oli tööl üks sotsiaaltööspetsialist, kes vastutas kõige eest, siis nüüd on sotsiaaltöö korralduses toimunud valdkonnasisene spetsialiseerumine ning lisandunud on sotsiaalnõunikud, kes vastutavad erinevate teenuste keskse korraldamise ja arendamise eest. Nii jääb kohapealsel sotsiaaltööspetsialistil rohkem aega ja võimalust keskenduda praktilisele sotsiaaltööle. Suurem meeskond vähendab ka riski, et abivajaja jääb nõustamata, hullemal juhul isegi toetamata, pelgalt seetõttu, et sotsiaaltöötajaga on tekkinud arusaamatused – nüüd on alati võimalik pöörduda vallakeskusesse või naaberteenuskeskusesse. Samas on oluline jätkata e-teenuste arendamisega, et vajadusel ja võimalusel asjaajamist veelgi lihtsustada ning edaspidi oleks võimalik esitada avaldust ka kodust lahkumata.
Sotsiaaltöötajad saavad rohkem üksteise käest õppida, juhtumeid arutada ning kogemusi ja praktikaid jagada. Tänu pidevale koostööle ning tegutsemise aluseks olevatele juhenditele ühtlustub ka nõustamise kvaliteet ning otsused on läbimõeldumad. Meeskonnatöö on pidev protsess ning aja möödudes selle positiivne mõju kasvab. Julgen öelda, et sotsiaaltöö on läinud professionaalsemaks, kuid sotsiaaltöötaja jaoks paraku ka bürokraatlikumaks – iga abivajaja kohta tuleb koostada juhtumiplaan, seda töö käigus täiendada ning otsused dokumenteerida. Ülioluline on, et riik teeks jõulisi samme ning sotsiaaltööpeamine andmebaas ja töövahend STAR muutuks kasutajasõbralikumaks, ajakohasemaks ning seotuks teiste riiklike, näiteks hariduse ja päästevaldkonna andmebaasidega.
Teenuste arendus ja koostöö
Elva valla sotsiaaltöö üheks ülesandeks on teenuste arendamine ja laiendamine üle kogu valla, arvestades, et enne ühinemist oli piirkondi, kus kõiki sotsiaalteenuseid, näiteks koduteenust ja tugiisikuteenust ei pakutudki. Samuti nõuab head logistikat ülevallalise sotsiaaltranspordi arendamine ja pakkumine. Teenuste arendamiseks oleme taotlenud ka projektiraha. Koostööprojekte on teisigi: puuetega inimeste kodude kohandamine ning Päästeameti tuleohutusprojekt „500 kodu korda” jt. Samatähtis on koostöö heade partneritega, nagu Johannes Mihkelsoni Keskus, kes pakub tööotsingukoolitusi, ka noortele. Pikaaegne koostöökogemus psüühiliste erivajadustega inimeste toetamisel ja nõustamisel on MTÜga Iseseisev Elu. Elva vallas on aktiivselt tegevust alustanud puuetega inimeste ühing, kes on heaks koostööpartneriks puuetega inimeste igapäevamurede vahendamisel, aidates niimoodi vallal paremini oma tegevusi planeerida.
Elva vallas on neli päevakeskust, mis pakuvad tegevusi eakatele. Keskused on eripalgelised ning paljuski käib seal koos toimetamas kindel seltskond. Sooviksime päevakeskuste tegemistesse kaasata senisest enam uusi inimesi ning kujundada päevakeskustest ka vabatahtliku sotsiaaltöökeskused, kus üheskoos mõeldakse, mida teha nende eakate üksilduse leevendamiseks, kes kodust välja ei saa. Elva vallavalitsus osales koos MTÜga Hoolekoda Sotsiaalse Innovatsiooni Labori koosloome arenguprogrammis, kus teenusdisaini meetodit rakendades keskenduti just eakate päevakeskuste uuendamisele. Kodanikuühenduse Sihtkapitalist sai MTÜ Hoolekoda ka toetust päevakeskuse teenuse arendamiseks.
Üks eelisvaldkond on laste ja perede heaolu
Laste ja perede heaolu on Elva valla üks peaeesmärke. Aasta alguses toimus meil väga erinevaid osapooli kaasav visioonipäev „Mida teha, et Elva valla lapsed ja pered oleksid toetatud?”, kus kerkis esile arvukas hulk mõtteid, mida võtta aluseks edasiste sammude planeerimisel. Kaasava hariduse pakkumisel põimuvad tihedalt haridus- ja sotsiaalvaldkond ning rollid ja vastutus peavad olema täpselt paigas. Algav sügishooaeg annab võimaluse omavahel kokku tuua lastega tegelevad spetsialistid ja tugevdada koostööd erinevates võrgustikes. Plaanis on luua ka laste ja perede komisjon, kus arutatakse keerukamaid juhtumeid, pakkudes nii vajalikku tuge lastekaitsespetsialistidele.
Elva vallas tegutseb SA Elva Laste- ja Perekeskus, mis pakub nii asenduskoduteenust kui ka perenõustamise ja perelepituse teenust, laste rehabilitatsiooniteenuseid ja lasteaiateenust. Sihtasutus teeb ettevalmistusi, et luua Elva vaimse tervise kabinet, mis parandaks märgatavalt laste ja perede võimalusi abi saamiseks. Koostööd tehakse ka tugiisikutele koolituse pakkumisel, sihtasutus korraldab ka vanemlusprogrammi “Imelised aastad” koolitusi. Keskusest võiks tulevikus kujuneda laste ja perede heaolu toetavate spetsialistide kompetentsikeskus.
Parandamist vajavad valdkonnad
Omajagu raskusi on olnud uue valla asendushooldusteenuse ümberkorraldamisel. Muret tekitab asendushoolduse kestlikkus, arvestades, et riik andis vallale üle alarahastatud teenuse, millega toimetulek on jäetud kohaliku omavalitsuste õlule. Lisaks ei ole vallavalitsus jõudnud veel süsteemselt tegeleda meetmetega, mis abistavad lapsi ja vanemaid alaealiste õigusrikkumiste olukorras. Siinkohal oleks oodanud riigilt rohkem koordineerimist – ei tundu kuigi mõistlik, et iga omavalitsus peab isekeskis pead murdma, selmet meetmete väljatöötamisel kogemusi jagada ja koostööd teha.
Ka tervisedendus on valdkond, mis vajaks senisest süsteemsemat tegelemist ning mille puhul võrgustikutöö käivitamine on üks olulisemaid eelseisevaid ülesandeid. Korraldada tuleks tervisepäevi ja elanikele mõeldud tervisealaseid koolitusi ning toetada tervisedenduslikke projekte.
Elva valla eesmärk on igakülgselt toetada oma elanike heaolu, tervist ja iseseisvat toimetulekut ning haldusreform on andnud selleks kahtlemata uue hingamise – sotsiaaltöö on ja saab olema veelgi rohkem strateegiliselt planeeritud ja juhitud, professionaalsem ja võimalusterohkem!
Artikkel on ilmunud ajakirjas Sotsiaaltöö 1. septembril 2018